esmaspäev, 21. oktoober 2019

Stuttgart

Hommik saatis meid vihmasajuga teele. Selgus, et muusikakooliesine plats on populaarne
väljasõidukoht ja mõnedki kippusid vale bussi peale minema. Aga kõik jõudsid kohale ja
meie teekond Riia lennujaama võis alata. GoTravel oli meie eest kenasti hoolitsenud, oli
vaja vaid kohvrid ära anda ja seejärel lennata. Aga siis saabus päeva ärevaim hetk: selgus,
et üks rahakott koos ID-kaardiga otsustas Valmiera bensiinijaama kohvikusse jääda.
Üksjagu närveldamist, helistamist ja politseiga asjaajamist ja siiski kõik võisid minna lennuki
pardale. Sama lennuki peale tulid ka Sven Mikser ja Marina Kaljurand. Arutasime isekeskis,
kas võiks kohtumisega kohe peale hakata.
S-bahn tõi meid kesklinna. Suur tänu meie sakslastele Sirjele ja Õiele, kes piletimasina
taltsutasid. Oma hotelli leidsime peagi üles ja kui toad käes, läksime jalutuskäigule
Lossiplatsi ümbrusesse.

Kogu Euroopa jälgib Brexiti teostumist, suur roll on peaminister Boris Johnsonil. Meie rühm
kasutas võimalust vaadata kunagise Württembergi pealinna, mille troonile B.Johnsoni kauge
esiema siiski ei jõudnudki.


Stuttgart on vanuselt Tartu eakaaslane, see on rajatud u 950. aastal. 13. sajandil sai sellest
Württembergi krahvide residents, paar sajandit hiljem pealinn. Kui varem oli esikohal
veinitootmine, siis nüüd on Stuttgart autotööstuse linn, siin sünnivad Daimlerid, Porsched ja
Mercedes Benzid.

Raudteejaamahoone on aastast 2009 UNESCO kultuuripärandite nimekirjas. 12korruselise
torni tipus MB täht (1952). Esimene rong saabus Stuttgarti 1846, siis oli väike puust
jaamahoone. 8 aastat hiljem avati Württembergi kuningriigi esimene raudteeliin. Praegune
jaam valmis 1922. Elekter saabus jaama 1933. Sõja ajal sai pommipurustusi. Tornis oli
raudteeametnike hotell. 70ndatel lisandus metroo. Kokku on 22 platvormi (16 rongi,
2 S-rongi ja 4 metroo jaoks). Raudteejaam teenindab 220 000 reisijat päevas.

Württemberg toob meelde traagilise saatusega printsess Augusta Caroline, kes on uuesti
kuulsaks saanud oma kauge järeltulija Boris Johnsoni tõttu. Augusta Caroline Friederice
Luise sündis 1764 (Brunswickis) ja suri 1788 (Koluveres).
Kas märkate sarnasusi?


Tema abikaasa Friedrichi onu oli lastetu kuningas, meheõde Sophia Dorothea abiellus
Katariina II poja Pauliga, siis sai Sophiast Maria Feodorovna. Ta oli kahe valitseja ema:
Aleksander I ja Nikolai I ema.
Katariina II kutsel saabus tema minia vend Venemaale, Friedrich nimetati Viiburi kindral-
kuberneriks, elukohaks sai Mon Repos´ loss. Augusta Caroline viibis nii Peterburi
õukonnas kui Viiburis, sünnitas 4 last (üks suri lapsena) ja palus Katariina II kaitset oma
vägivaldse mehe eest. Printsess saadeti Eestimaale Koluvere lossi, kus ta u aastajagu
hiljem suri salapärastel asjaoludel. Lossiülem Pohlmann toimetas kiiresti matmise
Kullamaa kirikusse.
Friedrich tõusis troonile, abiellus uuesti. Friedrichi ja Augusta Caroline vanim poeg Wilhelm
valitses Württembergi järgmisena, noorema poja Pauli lapselaps oli Württembergi viimane
kuningas.

Vana loss oli algselt vesikindlus, 10.saj. 18. saj kanalid täideti. Praegu tegutseb muuseumina.
Uus loss ehitati 18. sajandil (barokk). Praegu on seal liidumaa finantsministeerium ja
kultuuriministeerium. Politseimasinate rohkust arvestades ka siseministeerium. Meie
jalutuskäik venis lõpuks õhtusse.

Lossiplats on linna suurim väljak, seda kasutati sõjaväeparaadide ja mitteavalike ürituste
puhul. Rahvale avati 1918. Tänapäeval on seal vabaõhukontserdid, jõuluturg, uisuväli.

Lossiplatsil on kunstide keskus, Merkuuri sammas (16. saj) Juubelisammas (1841), mis
kujutab harmoonia jumalannat Concordiat. Juubelisammas püstitati Wilhelm I 60. sünnipäeva
ja 25 a troonil istumise tähistamiseks, 30 m kõrge. Noorenduskuur tehti sambale 2013-15.

Kuninga tn on Saksamaa pikim ostutänav. Sel õhtul oli seal mingi rongkäik trummide ja
lauluga, teises kohas protestikoosolek, mis piltide ja lippude järgi otsustades oli seotud
türklaste sõdimisega.

Ooperi- ja balletiteater on suurim omataoline Euroopas. Ehitatud 1912.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar