Euroopa Parlament

24. oktoober

Euroopa Parlamendi külastus

Reisi tipphetkeks oli 24. oktoober,  mil leidis aset Euroopa Parlamendi külastus ja kohtumine eurosaadik Marina Kaljurannaga.
Esimeseks katsumuseks kujunes kohale jõudmine. Hoolimata eelmisel õhtul tehtud eeltööst ja omandatud teooriast, kuidas trammipiletit osta, ei kulgenud kogu protsess nii nagu loodetud. Kõik sujus senimaani hästi, kuni moodne masin pidi meile piletid väljastama, mida ta aga paraku ei teinud. Ilmselt oli midagi rikki läinud, nii pidime riskima ja ainult ülekande kviitungiga trammile astuma, südames lootus, et kohalik MUPO meie teekonda ei takistaks. 

Mõne peatuse järel jõudsime edukalt sihtkohta. Edasi tuli läbida turvakontroll, et pääseda Euroopa Parlamendi hoonesse, mis on inspireeritud Paabeli tornist. Kuna jõudsime kohale korraliku ajavaruga, saime hoone siseõues ringi vaadata, pildistada ja poolakate kingitud kivimuna imetleda. Peale mõningast ootamist juhatati meid lõpuks loengusaali, kus kohtusime särava ja rõõmsameelse Marina Kaljurannaga, kes rääkis meile tööst ja elust eurosaadikuna. Diplomaadina tunneb ta ennast uues ametis hästi - suhtlemine, tutvuste loomine ja läbirääkimised ei valmista talle raskusi. Marina Kaljurand on täisliige kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis, esimees ELi-Armeenia parlamentaarses partnerluskomitees, ELi-Aserbaidžaani parlamentaarses koostöökomisjonis ja ELi-Gruusia parlamentaarses assotsieerimiskomitees. Isiklikuks väljakutseks peab ta aga tööd tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis, kus tal on täita asendusliikme roll. 


Silvia Valdmanni fotod:

Marina rääkis meile ka Eesti eurosaadikute omavahelisest läbisaamisest ja koostööst, hääletamisprotsessit ning hetkel kõige põletavamast teemast- Euroopa Komisjoni volinike kuulamisest. Ta põhjendas ka oma kriitikat tulevase energeetikavoliniku Kadri Simsoni suhtes. Muidugi saime eurosaadikuga ka ühispilti teha, enne kui ta tagasi istungitesaali kiirustas.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Marina Kaljurand on igati vääriline isik esindamaks Euroopas 65 549 valija huve.
Edasi rääkis meile ülevaatlikult Euroopa Liidu ajaloost, ülesehitusest ja ülesannetest Jana Jalvi-Robertson. Ühiskonnaõpetuse õpetajana panin kohe tähele ta väga head slaidiesitlust ja lihtsaid selgitavaid näiteid, mida saan enda tundideski kasutada. Teooria selgeks tehtud, viidi meid lõpuks ka täiskogu saali, kus leidis aset hääletus. Nii nagu Marina Kaljurand nentis, on hääletuse näol tegemist tõsise gümnastika ja tähelepanuharjutusega, sest sellise tempo juures on järg kiire käest kaduma. Kiire nupule vajutus, käe tõstmine ning juba oligi otsustatud, kas resolutsioon on vastu võetud või mitte. Hoolimata eestikeelsest sünkroontõlkest jäi kohapeal arusaamatuks, mille poolt või vastu siis täpselt hääleti ning kohati ka aplodeeriti. Hiljem selgus, et arutelu all oli resolutsioon “Otsimis- ja päästmisoperatsioonid Vahemerel”, mis häältega 290:288 tagasi lükati. See muidugi näis erilist rõõmu valmistavat parempoolsetele fraktsioonidele, kes tuliselt võitlevad immigratsiooni vastu.
Käik Euroopa Parlamenti oli silmaringi avardav ning tore oli vahetult kogeda ja näha seda, mida ühiskonnaõpetuse tundides õpilastele räägin. 


Reelika Reiljan