Tellitud buss saabus õigeaegselt ja teekond Stuttgarti lennujaama (155 km) möödus ilma vahejuhtumite ja ummikuteta. Ootamatul kombel saabus meie bussi juurde lennujaamas nõudlik neiu, kes soovis, et lisaks bussijuhile ka grupijuht temaga kontorisse tuleks. Sain ühe kesklinna kooli sakslase kaasa ja läksime kolmekesi. Kohapeal selgus, et neiu oli üliagar, meie, reisijate kohale kamandamine oli täiesti liigne, sest bussijuht oli valmis parkimise eest tasuma.
Saime kõik ka lennukile. Ka see, kelle dokumendid Lätti jäid, pääses oma kolmeleheküljelise lätikeelse politseis kirjutatud eeposega lennukile ja koju.
Ene Moppeli foto:
Teekond Riiast Võrru kujunes peatusterohkeks. Paistis, et uhiuus buss ei pea meie teedele vastu. Olukord tegi vaid nalja.
Pildistas Anette Rauk.
Meie 25-liikmeline Võru põhikoolide õpetajate grupp jõudis lõpuks koju. Kaks põhikooli meil linnas ongi, veame sama haridusvankrit ja see reis andis võimaluse naaberkooli õpetajatega paremini tutvuda. Võin lõpuks laenata sõnad meie kohalikult kirjandusklassikult:
Kahetsusta, kullad vennad,
Käigist ei või kasvaneda!
Ülemaks kui hõbevara,
kallimaks kui kullakoormad
tuleb tarkus tunnistada!
---
Mis ma muidu võõralt maalta
Kasulikku olen künnud,
Salalista sahkanenud,
Sellest saab elu otsani
Mehel meeles mõtlemista.
Meenutamisväärset ja mõtlemapanevat kogunes omajagu. Mis konkreetselt tundi või kooliellu jõuab, selgub hiljem, kuid juba praegu on meil värskem ning selgem pilt Euroopa Liidust ja meie poliitikute rollist ning vastutusest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar